ära panema

216 Г сов.несов.

убирать 1. кого-что ära koristama (kõnek. ka ülek.), korda tegema, ära panema; \убрать комнату tuba korda tegema v kraamima v koristama, \убрать постель aset v voodit korda v üles tegema, voodiriideid v aset kokku panema, \убрать платье в шкаф kleiti kappi (eest ära) panema, \убрать со стола lauda kraamima v koristama, \убрать поле põldu koristama, põllult saaki koristama, \убрать зерновые vilja lõikama, teravilja koristama, \убрать картофель kartuleid (üles) võtma, убери логти со стола võta küünarnukid laua pealt (ära), уберите ребёнка в другую комнату kõnek. viige laps teise tuppa, \убрать парус mer. purje vähendama v kokku panema, \убрать якорь по походному mer. ankrut merekindlalt sorima;

2. кого-что kõnek. eemaldama, kõrvaldama, välja viskama; \убрать из повести длинноты jutustusest heietusi välja viskama v rookima, \убрать с места директора direktori ametikohalt v ametist lahti laskma v vallandama, \убрать посторонных kõrvalisi isikuid ära ajama v minema v ära saatma, уберите из коллектива этого бездельника lööge see logard kollektiivist minema;

3. что kõnek. vähemale v koomale v sisse võtma v õmblema; \убрать платье в талии kleiti keskelt v taljest kitsamaks v sisse võtma, \убрать длину рукава varrukat lühemaks võtma v tegema;

4. что sisse tõmbama; \убрать живот kõhtu sisse tõmbama, \убрать голову в плечи pead õlgade vahela tõmbama;

5. madalk. ära sööma, nahka v pintslisse panema, kinni pistma v keerama;

6. что sisustama, sisse seadma v sättima; комната была скромно убрана tuba oli tagasihoidlikult sisustatud;

7. кого-что, чем, во что kaunistama, ilustama, ehtima; van. riietama; \убрать ёлку (jõulu-, nääri)kuuske v nääripuud v jõulupuud (ära) ehtima v ehtesse panema, \убрать цветами lilledega kaunistama v ehtima, \убрать невесту mõrsjat pruudiehtesse panema, \убрать в жемчуг и золото pärlite ja kullaga ehtima, kulda ja karda riietama; ‚

\убрать v

убирать с дороги кого keda teelt kõrvaldama v ära koristama

gener. ära panema, ehtima, ära panema v. asetama, (ära) koristama, ilustama, kaunistama, kraamima

gener. välja arvama (из чего -то, например, исключите это из проекта), ehtima, ära panema v. asetama, (ära) koristama, ilustama, kaunistama, kraamima

1) gener. kahjurõõmu tundma, kahjurõõmutsema, parastama

2) colloq. ära panema

gener. ära panema

1) gener. (êîìó-ë., ÷åìó-ë.) paha v. kurja tegema

2) colloq. ära panema, reostama, määrima, rikkuma

gener. ära panema

1) gener. (запись) kustutama, eemaldama, eemale toimetama, kõrvaldama

2) comput. kustutama

colloq. ära panema

78 С ж. неод.

1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;

2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚

лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;

правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;

своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;

твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;

золотые руки kuldsed käed;

руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;

средней \рукаи kõnek. keskpärane;

не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;

из вторых v

третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;

из первых рук kelle enda käest, algallikast;

на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;

на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;

на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;

под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);

под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;

тяжёл v

тяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;

нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;

\рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;

не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;

положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;

сидеть сложа руки käed rüpes istuma;

сон в руку unenägu läks v on läinud täide;

чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;

с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;

на \рукаах чьих, у кого (1) kelle hoole all v hooldada, (2) kelle käsutuses v käsutada;

на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;

как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;

бить v

ударять v

ударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;

брать v

взять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;

брать v

взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;

брать v

взять себя в руки end kätte v kokku võtma;

греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;

гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;

давать v

дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;

давать v

дать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;

давать v

дать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;

давать v

дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;

держать в \рукаах кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle;

держать себя в \рукаах end vaos hoidma;

держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema v kelle poole hoidma, keda pooldama v toetama;

играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;

иметь руку seljatagust omama;

ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;

марать v

замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;

махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;

мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;

набивать v

набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama;

накладывать v

наложить руку на что millele käppa peale panema;

накладывать v

наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;

не класть v

не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;

носить на \рукаах кого keda kätel kandma;

отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;

отбиваться v

отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;

плыть в руки кому kellele sülle langema;

подписываться v

подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;

поднимать v

поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma;

попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;

пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;

протягивать v

протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama;

проходить v

пройти через чьи

руки kelle kätest v käe alt läbi käima;

разводить v

развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;

развязывать v

развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;

оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;

связывать v

связать руки кому keda käsist siduma;

связывать v

связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;

смотреть v

глядеть из чьих

рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;

всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;

сходить v

сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;

ухватываться v

ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;

\рукаа не дрогнет v

не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;

\рукаа не поднимается v

не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;

руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole v kes ei saa milleks mahti;

руки опускаются v

опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;

сбывать v

сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;

с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;

под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;

как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;

\рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;

мастер на все руки meister v mees iga asja peale;

из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;

дело чьих

рук kelle kätetöö;

руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть

на чьих

\рукаах kelle käte vahel surema;

из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;

просить чьей

\рукаи kelle kätt paluma;

предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma

338 Г сов.несов.

свёртывать I 1. что kokku rullima v panema, rulli keerama; \свернуть ковёр vaipa kokku rullima, \свернуть скатерть laudlina kokku panema, \свернуть парус purje kokku panema;

2. что ülek. koomale tõmbama (ka sõj.), ahendama, (ajutiselt) kinni v seisma panema, seiskama; \свернуть роту в колонну sõj. roodu (lahkrivist) rännakukolonni ümber rivistama, \свернуть сроки строительства ehituse tähtaega lühendama, \свернуть производство tootmist seisma panema v seiskama, \свернуть работу tööd seisma panema v seiskama v katkestama;

3. кого-что, на кого-что, без доп. (kõrvale, mujale) pöörama v keerama (ka ülek.); \свернуть с дороги teelt ära pöörama, \свернуть разговор на прежнее endise jutu juurde tagasi tulema;

4. что kõnek. välja väänama, nikastama; \свернуть ногу jalga välja väänama v (ära) nikastama;

5. что kõnek. küljest v maha v katki keerama; \свернуть ключ võtit katki keerama;

6. что kõnek. viltu lööma, kahekorra keerama v käänama;

7. кого madalk. maha murdma (haiguse kohta); ‚

\свернуть шею v

голову v

башку кому madalk. kellel kaela kahekorra keerama;

\свернуть себе шею v

голову kõnek. oma kaela murdma

269 Г сов.несов.

ударяться 1. во что, обо что, чем kuhu, mille vastu lööma v põrkama, end ära lööma; \удариться о камень end vastu kivi ära lööma, \удариться головой pead ära lööma, она сильно ударилась ta lõi enda valusasti ära v sai kõvasti haiget, мяч ударился в стену pall põrkas vastu seina;

2. во что, с инф. ülek. kõnek. ( mida tegema) pistma v kukkuma v panema; ( mis seisundisse) langema v sattuma; \удариться в бегство plehku pistma, putku panema, \удариться бежать jooksu panema v pistma, päkkadele valu v tuld andma, \удариться в крайности äärmustesse langema, \удариться в панику paanikasse sattuma; ‚

\удариться v

ударяться об заклад van. kihla vedama;

\удариться v

ударяться в ноги кому kõnek. kelle ees (maani) kummardama v põlvitama, kelle ette põlvili langema v jalge ette langema;

\удариться v

ударяться в амбицию madalk. meelekibedust välja valama, kelle enesearmastus tõstab v tõstis mässu;

\удариться в слёзы kõnek. nutma pistma, vesistama kukkuma, pisaraid valama hakkama

227 Г сов.несов.

отдавать 1. кого-что, кому-чему tagasi v ära andma, tagastama; \отдатьть долг võlga tagasi andma v tasuma, \отдатьть книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, \отдатьть визит vastukülaskäiku v vastuvisiiti tegema, \отдатьть в аренду välja rentima, rendile andma, \отдатьть напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), \отдатьть вещи на хранение asju hoiule andma, \отдатьть в починку parandusse andma, \отдатьть жизнь за родину kodumaa eest elu andma, \отдатьть свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, \отдатьть голос за кого kelle poolt hääletama v oma häält andma, \отдатьть за бесценок kõnek. poolmuidu v võileivahinna eest ära andma v müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud v annaksin paljugi mille eest, \отдатьть под суд kohtu alla andma, \отдатьть в солдаты aj. nekrutiks andma, \отдатьть на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), \отдатьть приказ käsku andma, \отдатьть честь sõj. au andma, \отдатьть предпочтение eelistama, \отдатьть поклон van. kummardama, kummardust tegema;

2. кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; \отдатьть за старика vanamehele mehele panema, \отдатьть замуж за кого v в жёны кому mehele panema, \отдатьть в школу kooli panema;

3. (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, \отдатьло в спину seljast käis valuhoog läbi;

4. что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; \отдатьть канат köit lahti päästma v tegema, \отдатьть концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, \отдатьть якорь ankrut hiivama, \отдатьть рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, \отдатьть назад madalk. taganema;

5. кого-что, кому-чему pühendama; \отдатьть жизнь науке oma elu teadusele pühendama, \отдатьть все силы чему kogu jõudu pühendama millele; ‚

\отдатьть v

отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema;

\отдатьть v

отдавать v

платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele;

\отдатьть v

отдавать последний долг кому liter. viimset v viimast austust avaldama;

\отдатьть v

отдавать должное v

справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida

367 Г сов.несов.

проводить 1. кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille v millest läbi v millest mööda juhtima v viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); \провести судно через канал laeva läbi kanali v kanalist läbi juhtima v lootsima, \провести кого через лес keda läbi metsa v metsast läbi viima;

2. что, чем, по чему tõmbama; \провести черту joont tõmbama, \провести границу piiri tõmbama, \провести языком по губам keelega üle huulte limpsama v tõmbama, \провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;

3. что sisse panema v seadma; ehitama, rajama; \провести телефон telefoni sisse panema v paigaldama v kohale seadma, \провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema v tooma v viima, \провести дорогу teed ehitama v rajama, \провести воду в дом majja veevärki sisse panema v tooma;

4. что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu v sisse viima, rakendama; \провести опыт katset tegema, \провести экспертизу ekspertiisi tegema, \провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd v palju ära tegema, \провести реформу reformi teostama, \провести испытание модели mudelit katsetama, \провести инвентаризацию inventeerima, \провести расследование v следствие juurdlust toimetama, \провести совещание nõupidamist korraldama, \провести дискуссию diskussiooni korraldama, \провести урок tundi andma, \провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, \провести идею в жизнь mõtet ellu viima v teoks tegema, \провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, \провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, \провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;

5. что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; \провести счёт по кассе kassatoimingut v kassatehingut tegema, \провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;

6. что veetma; \провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, \провести лето в деревне suve maal veetma, \провести ночь без сна unetut ööd veetma v mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;

7. кого kõnek. alt tõmbama v vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba v ei vea; ‚

на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta v tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea v haneks ei püüa

164a Г сов.несов.

ухлопывать madalk.

1. кого-что mättasse lööma, maha koksama v nottima v lööma, kutuks tegema;

2. что ülek. (ära) raiskama, läbi lööma, tuksi v magama v hakkama panema; \ухлопать уйму денег palju raha läbi lööma v tuksi panema v hakkama panema, \ухлопать здоровье tervist tuksi v mouksu v hakkama panema, \ухлопать все силы на что kogu jõudu mille peale (ära) raiskama, \ухлопать всё масло в тесто kogu võid taina sisse uhama

325 Г сов.несов.

перебивать 1. кого-что (hulgaviisi) hävitama v tapma v maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;

2. что (kõike, palju) puruks lööma v peksma v ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;

3. что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki v pooleks lööma; \перебить нос ninaluud purustama v puruks lööma, \перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;

4. кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; \перебить рассказ кого kelle juttu v jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, \перебить мысль mõtet segi ajama, \перебить аппетит söögiisu rikkuma, \перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;

5. кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; \перебить карту kaarti üle lööma v tapma, \перебить хорошего работника head töötajat ära napsama v üle lööma, \перебить цену üle pakkuma (hinda);

6. что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, \перебить запах lõhna summutama, \перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;

7. что teise kohta lööma; \перебить гвоздь naela teise kohta lööma;

8. что uuesti kohevaks kloppima; \перебить подушку patja uuesti v veel kord kohevaks kloppima;

9. что, чем (uue riidega) üle lööma v katma; \перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema; ‚

\перебить v

перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema v ära lõikama, kellest milles ette jõudma

365 Г сов.несов.

уносить кого-что

1. ära v minema viima v kandma, kaasa võtma; kaasa viima (ka ülek.); \унестити книгу raamatut kaasa võtma v ära viima, \унестити с собой ключи võtmeid endaga kaasa viima v võtma, \унестити на себе seljas ära viima, война \унестила много жизней sõda võttis v on võtnud palju inimelusid, мысли \унестили его в будущее mõtted kandsid ta tulevikku, течением \унестило лодку vool viis v kandis paadi ära v minema, воры \унестили ценные вещи kõnek. vargad viisid ära väärtuslikke esemeid v väärtesemeid;

2. (безл.) ülek. madalk. põrutama, kihutama, panema, tormama; куда его \унестило kuhu ta põrutas, kuhu ta jäi; ‚

\унестити v

уносить ноги kõnek. jalgu selga võtma, plehku panema, jalga laskma, varvast viskama, sääred tegema;

едва v

еле \унестити ноги kõnek. vaevu v läbi häda (minema) pääsema;

\унестити v

уносить с собой в могилу что kõnek. mida endaga hauda kaasa viima;

чёрт унёс, нелёгкая \унестила кого madalk. (1) sai põrgulis(t)est lahti, (2) kus kurat ta tolgendab

285a Г сов. kõnek.

1. кого ära v surnuks näljutama; \заморить людей голодом inimesi ära näljutama;

2. кого, чем ülek. ära piinama v vaevama v kurnama v vintsutama; \заморить лошадь в дороге hobust tee peal ära vaevama;

3. что, чем ülek. (maha) vaigistama v suruma; \заморить голод nälga vaigistama;

4. что tõmbama panema (maitseainete kohta); \заморить горчицу sinepit kanguda laskma; ‚

\заморить червячка kõnek. midagi hamba alla panema, hingepidet võtma; vrd.

2 С м.

1. неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий \ум hiilgav mõistus, здравый \ум terve v kaine mõistus, природный \ум kaasasündinud mõistus, loodusest antud arukus, пытливый \ум juurdlev mõistus, проницательный \ум terav mõistus v taip, светлый v ясный \ум helge v hele v selge pea v mõistus, ограниченный \ум piiratud mõistus, человек с \умом arukas v nupukas v nutikas v oiukas v peaga inimene, склад \ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в \уме peast arvutama, взвешивать в \уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в \уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelda, делать что с \умом mida mõistusega v arukalt v peaga tegema, у него другое не \уме tal mõlgub meeles v mõttes midagi muud, на это у него не хватит \ума selleks on tal mõistust v oidu vähe, в \уме ли ты kõnek. on sul aru peas, kas su mõistus on ikka korras, kas sa oled peast põrunud;

2. \умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие \умы человечества inimkonna parimad v helgeimad pead, великие \умы suurvaimud, волновать \умы meeli erutama v köitma; ‚

держать в \уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, kellel meeles seisma, (2) что millest aimu olema, mida nõuks v pähe võtma;

выжить v

выживать из \ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama;

не чьего

\ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus v pea ei võta v jaga mida, mis ei puutu kellesse v ei lähe kellele korda v ei ole kelle asi;

раскинуть v

раскидывать \умом kõnek. pead v ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast v ajust läbi laskma, aru pidama;

\ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas;

себе на \уме kõnek. salatseja (omaduss.), kinnine, kinnise iseloomuga;

наставлать v

наставить на \ум кого kõnek. kellele mõistust v aru pähe panema;

набираться v

набраться \ума kõnek. targemaks v targaks saama, mõistust juurde koguma;

жить чужим \умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole v ei olnud oma mõistust peas;

без \ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust v meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema;

взять (себе) в \ум madalk. aru saama, taipama, mõistma;

браться v

взяться за \ум mõistust v aru pähe võtma, mõistlikuks saama;

жить своим \умом oma aru järgi v oma mõistust mööda v omaenese tarkusest v oma pea järgi elama;

приходить v

прийти на \ум v

в \ум кому pähe v meelde tulema;

и в \уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi;

на в своём \уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures;

\ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata;

лишиться v

лишаться \ума, тронуться в \уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks v peast segi minema;

спятить v

свихнуться с \ума madalk. ogaraks v segaseks v peast segi minema, nupust nikastanud v peast põrunud olema;

сходить v

сойти с \ума (1) mõistust v aru kaotama, hulluks v segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema;

сводить v

свести с \ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema v ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama;

с \ума сойти kõnek. hulluks võib minna;

доходить v

дойти до чего

своим \умом kõnek. oma mõistusega millest aru v jagu saama, ise ära jagama, ise v oma peaga milleni v kuhu välja jõudma;

задним \умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema);

\ум за разум заходит v

зашёл у кого kõnek. kellel ütleb v ütles mõistus üles, kes on v oli omadega sassis, kelle pea läheb v läks segi, kelle mõistus ei võta v ei võtnud;

\ум помутился mõistus läks segi;

\уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni;

от большого \ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga;

\ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead

278*a (повел. накл. \выставитьи и \выставитьь, \выставитььте) Г сов.несов.

выставлять 1. что (välja) tõstma; мы \выставитьили шкаф в переднюю me tõstsime kapi esikusse, \выставитьить рамы aknaid eest ära tõstma v võtma, \выставитьить на стол бутылки с молоком piimapudeleid lauale tõstma v panema;

2. кого madalk. välja viskama v ajama; \выставитьить за дверь (toast) välja viskama;

3. кого-что välja panema; eksponeerima; näitama, demonstreerima; на выставке было \выставитьлено много пейзажей näitusel oli (väljas) palju maastikumaale, на витрину \выставитьили новый товар vaateaknale pandi uus kaup, \выставитьить часовых tunnimehi paigutama v postile panema, \выставитьить команду meeskonda välja panema;

4. кого esitama, üles seadma; \выставитьить требование nõudmist esitama, \выставитьить двух кандидатов kahte kandidaati üles seadma;

5. кого, кем kõnek. silma paista laskma, esile tõstma; он \выставитьил себя в дурном свете ta näitas end halvast küljest, \выставитьить как образец eeskujuks seadma, näidisena esitama;

6. что, кому välja panema (hindeid); ученикам \выставитьили годовые отметки õpilastele pandi aastahinded välja;

7. что peale märkima v kirjutama; \выставитьить дату kuupäeva peale märkima millele, dateerima mida;

8. что, чего, кому kõnek. välja tegema, kostitama; \выставитьить вина кому veini välja tegema kellele, \выставитьить угощение кому kostitama keda;

9. что välja sirutama, ette ajama, nähtavale sättima; \выставитьить голову в окно pead aknast välja pistma, \выставитьить подбородок lõuga ette ajama

274a Г сов.несов.

отмечать 1. кого-что (ära) märkima, märgistama, märki v märget tegema; \отметить нужное место в книге vajalikku kohta raamatus ära märkima, \отметить отсутствующих puudujaid üles märkima v kirja panema, \отметить чьи достижения kelle saavutusi ära märkima v esile tõstma, \отметить в памяти mälus fikseerima, meelde jätma, kõrva taha panema;

2. что kõnek. tähistama; \отметить новоселье soolaleivapidu pidama;

3. кого-что van. märkama, silmama;

4. кого kõnek. välja registreerima v kirjutama (majaraamatust), maha möllima